Ma olen

Ma olen!
See, et ma olen siia sündinud ema ja isa kohtumise tulemusena, pole mingi saladus. Aga see, et ma päriselt olen olemas, sai mulle selgeks alles hiljuti. Meid mõjutab väga tugevalt meie päritolu, põlvkonnad seitse põlve tagasi, sest osake nendest on siin ja praegu minu kaudu, järelikult ma olen selle suguvõsa liige ja selle suguvõsaga seotud.
Kui sul on võimalik käia elus vaid üks kord teraapias, siis soovitatakse naistel uurida oma emapoolset põlvnemist, ehk naisliini ja meestel isapoolset, ehk meesliini. Pärast sealt informatsiooni ja avastuste saamist, on ka kergem aru saada, miks ma just selliseks kujunesin. Hea on uurida, millega nad tegelesid, kuidas kulges nende paarisuhe, mis olid selles ajas takistused ja kas need veel mõjutavad ka mind tänases päevas. Saame ka teadlikuks iseenda lojaalsusest esivanemate suhtes, et kui nemad kannatasid, siis on ka mul raske elust rõõmu tunda. Selle kaudu ma justkui reedan neid, et elan kergemat ja rõõmsamat elu. Tekib alateadlik hirm, et mind visatakse suguvõsast välja kui olen liiga erinev. Pigem olen nende moodi, kuid siis kaotan ma enda olemusest päris suure osa.
Teraapia kaudu on võimalus iseennast tundma õppida. Väike oht on selles ka, sest inimene, kes hakkab endast teadvale saama, tal võib tekkida soov domineerida, sest tema juba teab. Väga selgelt nähakse vigu teises inimeses ja ei hoita ennast tagasi õpetamisega. Teistele jääb mulje, et ta topib oma nina asjadesse, mis ei puutu temasse, igal juhul saavad häiritud mõlema poole rahulik olek. Parim moodus on isiklik eeskuju. Kui oled juba arenenud, siis peab sul olema ka arenenud kannatlikkus, et oodata ära kui sinult küsitakse. Abi saab anda ainult sellele, kes seda ise küsib, kasvõi ainult uudishimust, et miks sina niimoodi särad, et mida sa endaga teed? Ka uudishimu on edasiviiv jõud. Lausa iga päeva võiks alustada uudishimulikult ja imestades, et mis võimalused tänases päevas on! See alanud päev võib saada elu pöördepunktiks, kus on valmisolek anda teed uuele elutsüklile ja seiklustele.